Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine - kuidas?

Hea lugeja!

Enne, kui läheme teemasse, palun ma teie tähelepanu.

Kuigi selles osas me keskendume teemale kuidas koostada hädaolukorra lahendamise plaani, siis palun arvesta, et kriisijuhtimine, mille hulka kuulub ka kriisiplaan ja selle tegevusplaanina hädaolukorra lahendamise plaan, on vaid üks NELJAST olulisest edukast ja toimivast kriisijuhtimise strateegia osadest.

Edukas kriisidele vastu astumine seisab neljal sambal:

1. Riskijuhtimine

2. Kriisijuhtimine

3. Toimepidevus

4. Võimekuse testimine

Kui üks neist lonkab, siis lonkab kogu ahel ja kriisidega tegelemise asemel hakkate alles vigu süsteemis parandama.

Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine sõltub väga palju sellest, mis sektoris su asutus toimetab:

1. kooli hädaolukorra lahendamise plaani nõuded on kirjas Põhikooli ja gümnaasiumiseaduses (§45),

2. elutähtsat teenust korraldavale asutusele ja hädaolukorda juhtivatele asutustele kehtib Vabariigi Valitsuse määrus nr 78 (pikk ja lohisev nimi, mida välja kirjutada pole mõtet)

3. ohtlik ettevõte peab oma hädaolukorra lahendamise plaani koostama kemikaaliseaduse alusel (§22)

4. jne

Kusjuures nad kõik on sisult erinevad ning sisukord kas määratakse seaduses (nt põhikooli- ja gümnaasiumiseadus), eraldi määrusega (nt Vabariigi Valitsuse määrus nr 78) või juhendina (Päästeameti koostatud juhend ohtlikule ettevõttele hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks).

Meie ise eelistame kombinatsiooni Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määrusest nr 78 ja Riigikantselei / Siseministeeriumi materjalist "ASUTUSTE VALMIDUSE SAAVUTAMINE KRIISIDE LAHENDAMISEKS".

See viimane materjal meeldib meile väga palju, sest see võimaldab kriisidele läheneda nende mõjude ulatusest lähtuvalt läbi valmidusastmete ALFA, BRAVO, CHARLIE, DELTA.

Omavaheline kombinatsioon ei lähe vastuollu määrusega ja teeb kriisidele reageerimise väga paindlikuks, samas selgeks.

Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine - mida see sisaldab?

Määruse järgi peab hädaolukorra lahendamise plaan sisaldama järgmist:

1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust;

2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse plaani kasutamine;

3) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende osalemise ülesanded;

4) hädaolukorra lahendamise eesmärgid;

5) hädaolukorra lahendamisse kaasatavate asutuste vahel kokkulepitud sündmuse tõenäoline lahenduskäik;

6) asutuste- ja isikutevahelise teabevahetuse korraldus;

7) avalikkuse teavitamise korraldus;

8) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel;

9) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse tagamise korralduse kohta;

10) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja -korraldus;

11) hädaolukorra lahendamiseks vajalike võimete loetelu ja nende kasutusele võtmise tingimused;

12) vajaduse korral rahvusvahelise abi taotlemise, vastuvõtmise ja kasutamise korraldus;

13) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu;

14) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes plaani koostamist juhtiva asutuse vajadustest.

Siinkohal me soovitame natukene sisukorda ümber tõsta, et oleks loogilisem. Võite vabalt kopeerida, oluline on, et me kõik oleme järgmiseks jamaks paremini valmis.

Meie soovitused on järgmised:

IKRIISI- JA HÄDAOLUKORRA KIRJELDUS

1.1. Kriisi- ja hädaolukorra kirjeldus

II KRIISI- JA HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE STRUKTUUR JA KORRALDUS NING  LAHENDAMISE EESMÄRGID, LAHENDAMISEL OSALEVATE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU NING NENDE ÜLESANDED

2.1. Olulised ülesanded

2.2. Valmidusastmed, juhtimis- ja töökorralduse muutmine olukorra ajal

2.3. Valmidusaste ALFA

2.4. Valmidusaste BRAVO

2.5. Valmidusaste CHARLIE

2.6. Valmidusaste DELTA

2.7. Osalevad asutused, isikud ja nende ülesanded

IIIKAASATAVATE ASUTUSTE VAHEL KOKKULEPITUD SÜNDMUSE TÕENÄOLINE LAHENDUSKÄIK

3.1. Olukorra tuvastamine, teavitamine, hindamine

3.2. Planeerimine ja asutuse valmidusastme määramine

3.3. Reageerimine

3.4. Taastetegevused

3.5. Õppetunnid ja analüüs

IV PLAANI RAKENDAMISE JA RAKENDAMISE LÕPETAMISE TINGIMUSED

4.1. Plaani rakendamise ja rakendamise lõpetamise tingimused

4.1.1. Plaani rakendamise tingimused

4.1.2. Plaani kasutamise lõpetamise tingimused

4.2. Kriisi – või hädaolukorra lahendamise lõpetamise protseduur

V ASUTUSTE- JA ISIKUTEVAHELISE TEABEVAHETUSE KORRALDUS

VI AVALIKKUSE TEAVITAMISE KORRALDUS

VII ASUTUSTE JA ISIKUTE KOOSTÖÖ KORRALDUS UURIMISTOIMINGUTE TEGEMISEL

VIII ELUTÄHTSA TEENUSE KATKESTUSEST PÕHJUSTATUD HÄDAOLUKORRA KORRAL TEAVE ELUTÄHTSA TEENUSE TAGAMISE KORRALDUSE KOHTA

8.1. Kohaliku tee sõidetavus

8.2. Kaugkütte tagamine

8.3. Vee tagamine ja kanalisatsioon

IX OLUKORRA LAHENDAMISEKS VAJALIKE VÕIMETE LOETELU JA NENDE KASUTUSELE VÕTMISE TINGIMUSED

X ERIOLUKORRA KEHTESTAMISEGA KAASNEVATE TEGEVUSTE LOETELU

10.1. Kohalike teede sõidetavus

10.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenus

10.3. Kaugkütteteenus

Kui sa leiad, et meie võiksime viia sinu asutuse kriisijuhtimise uuele tasemele, siis me oleme selle üle väga rõõmsad.

Saada kiri